Teiseks mõned tähelepanelikud keele kohta. Kaks põhilist probleemi on välja koorunud - need komad, need komad! Ja see 'oma' ja 'enda' kasutus - mõneti ootamatu probleem, aga esitan siin veidi lühendatult eesti keele seletavast sõnaraamatust erinevust - lisa vaadake ise juurde.
Aga enne veel soovitus - kui kirjutate teksti valmis, siis laske kindlasti oma grupikaaslasel see üle lugeda. Nii saate mitmeid vigu juba eos vältida!
oma
1.
viitab sama lause (elusale) subjektile;
näitab, et põhisõnaga tähistatud asi, olend v.
nähtus kuulub tegevuse subjektile. Ta
peseb oma pead, nägu. Söö oma kõht täis! Talitse oma suud! Laulja peab oma häält
hoidma. Oma südames oli ta sellega nõus. Laps tegi oma näpule haiget. Ta
külastas oma sugulasi. Isa oma pojaga. Ema armastus oma laste vastu. Tal on mure
oma lapse pärast. Oma sõpru ja vaenlasi ei unustata niipea. Ta on oma 65
eluaasta kohta väga reibas. Ta on oma elu hästi elanud. Siin leidis ta oma
surma. Tema oma jonni ei jäta. Ta saavutas oma eesmärgi. Tihased laulavad oma
kevadelaulu. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Lapsed tegid oma tegemisi. Ta
on praegu oma parimas eas. Ja mina oma lihtsameelsuses uskusin teda. Mineja
paistis kogu oma pikkuses. Ta on oma erialal väga tubli. Oma õnnetuseks oli ta
liiga vara kohale jõudnud. Ta on oma eluga, tööga rahul. Ta tüütas meid oma
alatise virisemisega. Ära kelgi oma tarkusega! Mine metsa oma jutuga! Tal on
tulnud oma elus palju vaeva näha. Nooruses ei anta endale sageli oma tegudest
aru. Võta oma kott! Ta ehitas oma maja metsa äärde. Näidend oli kaotanud oma
aktuaalsuse. Müra saavutas oma suurima tugevuse. Väikelinn elab oma harilikku
elu. Laul võttis kuulajad oma võimusesse. Öö astus oma õigustesse. Laev seisab
oma täies ilus. Jutt mõjub oma lühidusega. Meri oma võimsusega hirmutas
meid. Igaüks on ise oma õnne
sepp.
enese, enda
‹ennast e. end, enesesse e. endasse, eneste
e. endi, endid, enestesse e. endisse (nom. puudub)
1. laiendab verbi, viidates
tegevuse subjektile (hrl. elusolendile). a. (objektina). Tüdruk
kammib ennast. Soojendasime end lõkke ääres. On enda hästi ära peitnud. Ta ei
lase ennast petta. Pakkus ennast abiks, appi kolima. Ära sega end teiste
asjadesse! Ta kauples enese tööle, sulaseks, puid saagima. Tundke end nagu
kodus! Ajas enda sirgu, püsti, istukile. Sõime endid liiga täis. Ta hindab end
üle. Mul tuleb ennast kõvasti pingutada. Võta end kokku! Püüa ennast talitseda,
vaos hoida! Ei maksa end killustada mitme töö vahel. Tühi kõht tuletas end
meelde. Haigus hakkas ennast jälle tunda andma. See muudatus ei õigusta end.
Linakasvatus ei tasunud end ära 'ei
andnud (loodetud) tulu'. || koos
transitiivse verbiga vastava refleksiivse verbi asemel. Ta tõmbas enese kössi, küüru. Mees viskas enese
riietes voodile. Ätt toetab ennast kepi najale. Tahate end täielikult spordile
pühendada. Puud sirutavad end kõrgusse. Igal pool laiutab end lepavõsa.
b.
(adverbiaalina). Teeb endale etteheiteid. Ei anna armu enesele ega
teistele. Talupojad said endile perekonnanimed. Lase endale hea maitsta! Nad ei
lasknud seda enestele kahte korda öelda. Endasse sisendatud eelarvamus. Ta
kannab endas uut elu. Hoolib enesest liiga vähe. Jättis endast hea mulje.
Inimene võib metslooma endaga ära harjutada. Pani mu enese kõrvale istuma. Võtan
selle ülesande enda peale. Jalutajad võtsid endi alla kogu kõnnitee. Ta on
sageli enesesse tõmbunud, süvenenud, sulgunud. Pilved kannavad endas rahet. Mida
see raamat endast õieti kujutab? Teater tõmbab teda üha enam enda poole. Olen
seda eneses 'endamisi,
omaette' mitu korda mõelnud. Pomises
enda ette 'omaette, endamisi'
arusaamatuid sõnu. c. objektilise v. adverbiaalse atribuudina
deverbaalsubstantiivide juures. Laps ei
tule enda pesemisega toime. See töö nõuab enda pingutamist. Ta võttis seda
enesele vasturääkimisena. Ta näost paistab enesega rahulolu. Ta on kaotanud usu
endasse.
No comments:
Post a Comment